Lasteaed noolRütmid

Trükitav versioon

Tartu Waldorflasteaed Taevasina päevakava

 

7.45–8.45    kogunemine, vaba mäng, individuaalne tegevus

8.45–9.15    hommikusöök

9.15–10.00  päeva tegevus, vaba mäng, individuaalne tegevus

10.15–10.35 hommikuring

10.45–12.00 õueaeg

12.30–13.00 lõunasöök

13.15–14.50 muinasjutt, puhkeaeg

14.50–15.30 ärkamine, vaba mäng

15.30–16.00 õhtuoode

16.15–17.45 vaba mäng toas või õues, individuaalne tegevus

17.45–18.00 kojuminek

 

Nädalarütm

 

Esmaspäev -  maalimine

Teisipäev -  liikumine

Kolmapäev - matk

Neljapäev -  voolimine mesilasvahast

Reede -  küpsetamine

Igal hommikul muusikaga hommikuring

 

Aastarütm

 

Waldorflasteaias tähistatakse järgmisi pühasid:

  • mihklipäev ja miikaeliaeg
  • lõikustänupüha,
  • mardipäev ja kadripäev, laternapidu,
  • esimene advent ja advendispiraal, jõulupidu, kolmekuningapäev,
  • vastlapäev,
  • ülestõusmispüha,
  • kooliminejate pidu/õppeaasta lõpetamine

Aastaaegade pidudega saavad lapsed läbi elada eesti rahvatraditsioone ja ka euroopa kultuuritraditsioone. See loob aluse enda tundmiseks maailma kuuluvana. 

Peod ja nende ettevalmistamine annavad lastele palju sotsiaalseid kogemusi. Ühises töös koos teistega, mõnusas õhkkonnas ja mängides õpivad lapsed ja täiskasvanud üksteist tundma uutest külgedest. Lapse usaldus suureneb, laieneb pereringist väljapoole ning nad saavad end tunda kui tähtsat osa tervikust. 

 

Mihklipäev ja miikaeliaeg

Mihklipäeval oleme tänulikud Emakesele Maale selle eest, mis ta meile on andnud.

Miikaeliaeg on julguse ja tahte kasvatamise aeg. Miikael on valguse ingel.  Selle aja teemaks on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Seda vahendatakse läbi legendi, kus vapper rüütel võitleb lohega ja päästab printsessi. Iseloomuomadusteks, millele tähelepanu pööratakse, on julgus, tahtejõud, rüütellikkus. Miikaeliajal  lauldavad laulud ja salmid on jõulisemad, kajastades neid meeleolusid. Tähtis on see, et lapsed kogevad julgust, jõudu täiskasvanus, ka tema hääles. See on oluline lapse kasvamisel. 

 

 Lõikustänupüha

Lõikustänupüha peame oktoobris. Eelneb saagikoristus õueala põllulapilt. Lastel on oluline mõista, et nad on osalised protsessis. Vajalik on ettekujutus, kuidas toit saadakse ja kui palju tööd selleks kõigeks teha tuleb. Meeleoluks on rõõm tööst aias, põllul, mis meile hea saagi kindlustas ja tänutunne toidu eest. Õpime ka selle pühaga seotud laule, näpu- ja käemänge, ringmänge.

 

Mardipäev ja kadripäev, laternapidu 

Meie lasteaias tähistatakse mardipäeva ja kadripäeva vastavate ringmängude ja lauludega. Püha Martini päeva tähistatakse Laternapeoga. Selle peo traditsioon tuleb euroopa kultuuripärandist. Peo aluseks on legend Pühast Martinist, kes pimedal ja külmal sügisõhtul andis kerjusele poole oma mantlist. Iseloomuomadusteks, mida sel ajal rõhutatakse, on heasüdamlikkus, abivalmidus ja halastus. Lapsed valmistavad paberist laternad. Sügisõhtul koos vanematega süüdatakse tuli oma laternas ja südames pimeduse peletuseks. Õues tehakse jalutuskäik laternavalgel, lauldakse, süüakse päeval küpsetatud päikese-, kuu- ja tähekujulisi küpsetisi ning juuakse sooja jooki.

 

Advendiaeg ja advendispiraal 

Jõuluaja algust tähistatakse advendi spiraaliga. Rühmaruumi põrandale on kuuseokstest laotud spiraal. Lapsed tulevad koos vanematega ruumi, kus spiraali keskel põleb üks küünal. On väga vaikne. Kõlab vaikne muusika. Lapsed saavad punase õuna, milles on küünal ja kõnnivad ükshaaval vaikselt spiraali sisse, kus süütavad suurest küünlast oma esimese jõuluvalguse. Kui kõik on oma küünlad süüdanud, särab ruum valgusest, lauldakse viimane laul ja kõik lahkuvad vaikuses. Sellest peost jääb südamesse soe jälg vaikusest, valgusest ja laulust.  Peo sihiks on äratada hardust ning tekitada jõuluootust.

 

Jõulupidu 

Peale advendispiraali jätkuvad jõuluettevalmistused. Rõõm ja ootus äratatakse läbi Maria lugude, mängitakse jõulumänge, lauldakse jõululaule. Aastaaegade lauale seatakse advendiajal üles jõulumüsteerium. Tehakse kuusekaunistusi, küpsetatakse piparkooke jne. 

Jõulupeol on tähtis soojus, armastus ja koosolemine. Õhtusel peol etendatakse jõulumängu,  lauldakse, tantsitakse.Koos vanematega kaetakse pidulaud ja rõõmustatakse saabuvate jõulupühade üle. 

 

Kolmekuningapäev 

Kui lapsed uuel aastal lasteaeda tulevad, on sõime juures kolm Hommikumaa Kuningat. 

Kolmekuningapäeval mängitakse kolmekuninga ringmängu. Lõpeb jõuluaeg. Soojus ja armastus, mis sel ajal sündis, täitku nüüd meie päevi uuel aastal. 

 

Vastlapäev 

Tore on tähistada vastlapäeva liulaskmise, vurri valmistamise, hernesupi ja omaküpsetatud vastlakuklite söömisega. Lapsed on täis tegutsemislusti. See ongi meeleolu varakevades, kus talve selgroog on murtud.

 

Ülestõusmispühad 

Kevadine looduse ärkamine, muutumine ja uue elu tärkamine, kasvamine on meeleolud, mida saab seemneid külvates läbi elada. Suurpuhastus annab värskust lasteaedu, esimesed kevadlilled rõõmustavad südant, mulda pandud seemnest kasvab taim - kas see pole ime! Tähelepanu keskmes on avastamisrõõm. Loomulikult eelneb peole, kus otsitakse  üllatust loodusest, tubade kaunistamine, värviliste munade otsimine ja leidmine, jne. Laulud, lood ja tantsud on kõik kevade meeleolust.

 

 Kooliminejate pidu / õppeaasta lõpetamine

Sellel peol saavad suuremad lapsed esineda ja oma oskusi proovile panna, neile on pööratud peatähelepanu. Kooliminejad saavad kätte isepõimitud kotid koos tarkusekiviga, pähe omavalmistatud kuldkroonid, lauale särama isevalmistatud vahaküünla koos omatehtud vahast küünlaalusega. Veel valmistavad kooliminejad rühmale omatehtud tordi. 

Lastevanemate õhtul kaunistab iga lapsevanem oma lapsele aastatööde mapi, mille laps kooliminejate peol kätte saab. Laulame ja mängime koos sõpradega  enne vaheajale minekut.

Tegevused erinevatel aastaaegadel annavad igaks päevaks toimetused, teemad lauludeks ja lugudeks.