RütmidTartu Waldorflasteaed Taevasina päevakava
7.45–8.45 kogunemine, vaba mäng, individuaalne tegevus
8.45–9.15 hommikusöök
9.15–10.00 päeva tegevus, vaba mäng, individuaalne tegevus
10.15–10.35 hommikuring
10.45–12.00 õueaeg
12.30–13.00 lõunasöök
13.15–14.50 muinasjutt, puhkeaeg
14.50–15.30 ärkamine, vaba mäng
15.30–16.00 õhtuoode
16.15–17.45 vaba mäng toas või õues, individuaalne tegevus
17.45–18.00 kojuminek
Nädalarütm
Esmaspäev - maalimine
Teisipäev - liikumine
Kolmapäev - matk
Neljapäev - voolimine mesilasvahast
Reede - küpsetamine
Igal hommikul muusikaga hommikuring
Aastarütm
Waldorflasteaias tähistatakse järgmisi pühasid:
- mihklipäev ja miikaeliaeg
- lõikustänupüha,
- mardipäev ja kadripäev, laternapidu,
- esimene advent ja advendispiraal, jõulupidu, kolmekuningapäev,
- vastlapäev,
- ülestõusmispüha,
- kooliminejate pidu/õppeaasta lõpetamine
Aastaaegade pidudega saavad lapsed läbi elada eesti rahvatraditsioone ja ka euroopa kultuuritraditsioone. See loob aluse enda tundmiseks maailma kuuluvana.
Peod ja nende ettevalmistamine annavad lastele palju sotsiaalseid kogemusi. Ühises töös koos teistega, mõnusas õhkkonnas ja mängides õpivad lapsed ja täiskasvanud üksteist tundma uutest külgedest. Lapse usaldus suureneb, laieneb pereringist väljapoole ning nad saavad end tunda kui tähtsat osa tervikust.
Mihklipäev ja miikaeliaeg
Mihklipäeval oleme tänulikud Emakesele Maale selle eest, mis ta meile on andnud.
Miikaeliaeg on julguse ja tahte kasvatamise aeg. Miikael on valguse ingel. Selle aja teemaks on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Seda vahendatakse läbi legendi, kus vapper rüütel võitleb lohega ja päästab printsessi. Iseloomuomadusteks, millele tähelepanu pööratakse, on julgus, tahtejõud, rüütellikkus. Miikaeliajal lauldavad laulud ja salmid on jõulisemad, kajastades neid meeleolusid. Tähtis on see, et lapsed kogevad julgust, jõudu täiskasvanus, ka tema hääles. See on oluline lapse kasvamisel.
Lõikustänupüha
Lõikustänupüha peame oktoobris. Lastel on oluline mõista, et nad on osalised protsessis. Vajalik on ettekujutus, kuidas toit saadakse ja kui palju tööd selleks kõigeks teha tuleb. Meeleoluks on rõõm tööst aias, põllul, mis meile hea saagi kindlustas ja tänutunne toidu eest. Õpime ka selle pühaga seotud laule, näpu- ja käemänge, ringmänge.
Mardipäev ja kadripäev, laternapidu
Meie lasteaias tähistatakse mardipäeva ja kadripäeva vastavate ringmängude ja lauludega. Püha Martini päeva tähistatakse Laternapeoga. Selle peo traditsioon tuleb euroopa kultuuripärandist. Peo aluseks on legend Pühast Martinist, kes pimedal ja külmal sügisõhtul andis kerjusele poole oma mantlist. Iseloomuomadusteks, mida sel ajal rõhutatakse, on heasüdamlikkus, abivalmidus ja halastus. Lapsed valmistavad paberist laternad. Sügisõhtul koos vanematega süüdatakse tuli oma laternas ja südames pimeduse peletuseks. Õues tehakse jalutuskäik laternavalgel, lauldakse, süüakse päeval küpsetatud päikese-, kuu- ja tähekujulisi küpsetisi ning juuakse sooja jooki.
Advendiaeg ja advendispiraal
Jõuluaja algust tähistatakse advendi spiraaliga. Rühmaruumi põrandale on kuuseokstest laotud spiraal. Lapsed tulevad koos vanematega ruumi, kus spiraali keskel põleb üks küünal. On väga vaikne. Kõlab vaikne muusika. Lapsed saavad punase õuna, milles on küünal ja kõnnivad ükshaaval vaikselt spiraali sisse, kus süütavad suurest küünlast oma esimese jõuluvalguse. Kui kõik on oma küünlad süüdanud, särab ruum valgusest, lauldakse viimane laul ja kõik lahkuvad vaikuses. Sellest peost jääb südamesse soe jälg vaikusest, valgusest ja laulust. Peo sihiks on äratada hardust ning tekitada jõuluootust.
Jõulupidu
Peale advendispiraali jätkuvad jõuluettevalmistused. Rõõm ja ootus äratatakse läbi Maria lugude, mängitakse jõulumänge, lauldakse jõululaule. Aastaaegade lauale seatakse advendiajal üles jõulumüsteerium. Tehakse kuusekaunistusi, küpsetatakse piparkooke jne.
Jõulupeol on tähtis soojus, armastus ja koosolemine. Õhtusel peol etendatakse jõulumängu, lauldakse, tantsitakse.Koos vanematega kaetakse pidulaud ja rõõmustatakse saabuvate jõulupühade üle.
Kolmekuningaaeg
Kui lapsed uuel aastal lasteaeda tulevad, on sõime juures kolm Hommikumaa Kuningat.
Kolmekuningapäeval mängitakse kolmekuninga ringmängu. Lõpeb jõuluaeg. Soojus ja armastus, mis sel ajal sündis, täitku nüüd meie päevi uuel aastal.
Vastlapäev
Tore on tähistada vastlapäeva liulaskmise, vurri valmistamise, hernesupi ja vastlakuklite söömisega. Lapsed on täis tegutsemislusti. See ongi meeleolu varakevades, kus talve selgroog on murtud.
Ülestõusmispühad
Kevadine looduse ärkamine, muutumine ja uue elu tärkamine, kasvamine on meeleolud, mida saab seemneid külvates läbi elada. Suurpuhastus annab värskust lasteaedu, esimesed kevadlilled rõõmustavad südant, mulda pandud seemnest kasvab taim - kas see pole ime! Tähelepanu keskmes on avastamisrõõm. Loomulikult eelneb peole, kus otsitakse üllatust loodusest, tubade kaunistamine, värviliste munade otsimine ja leidmine, jne. Laulud, lood ja tantsud on kõik kevade meeleolust.
Kooliminejate pidu / õppeaasta lõpetamine
Sellel peol saavad suuremad lapsed esineda ja oma oskusi proovile panna, neile on pööratud peatähelepanu. Kooliminejad saavad kätte isepõimitud kotid koos tarkusekiviga ja kingitusega lasteaia poolt.
Lastevanemate õhtul kaunistab iga lapsevanem oma lapsele aastatööde mapi, mille laps kooliminejate peol kätte saab. Laulame ja mängime koos sõpradega enne vaheajale minekut.
Tegevused erinevatel aastaaegadel annavad igaks päevaks toimetused, teemad lauludeks ja lugudeks.