Menüü

•  Seltsi tutvustus
•  Seltsi põhikiri
•  Herbert Hahni fond
•  Koolitused, loengud
•  Koolihoius
•  Projektid
• •  Äriplaani ja kommunikatsioonikava koostamine 2020
•  TVWS majandusaasta aruanded

Trükitav versioon

Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi äriplaani ja kommunikatsioonikava koostamine

1. mai–30. september 2020

 

Koostatud on Seltsi järgmise arenguetapi TEGEVUSKAVA ja ANALÜÜS, mis on aluseks uuele arengukavale:

• 75 ideed Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi tulude kasvatamiseks ja kulude vähendamiseks (osales u. 30 lapsevanemat ja õpetajat)
• 5 tegevussuunda:

• 9 ideed ja 9 eestvedajat, kes ideedega augustis-septembris tööle asusid
• Refleksioon tehtust ja analüüs:
  
• Mis teeb meie vabaühingus võimalikuks uute ideede ja südameasjadega tegelemise?
• Mis takistab meil tegeleda südameasjadega siin koolis?

 

17.-30. juunil 2020 küsisime lapsevanematelt ja õpetajatelt

Kuidas KASVATADA seltsi TULUSID või muul moel meie MAJANDAMIST ja KOOSTOIMIMIST PAREMAKS TEHA? 

Laekus  75 IDEED ja VIIS ARENGUSUUNDA

1.      Waldrofpedagoogika idee, kommunikatsioon ja koolitused

• Teha Juta Lindega kooli ideepilti.
• Oluline on tegeleda põhilisega - kooli õpilaskonna vaikse kasvatamise ja hoidmisega. Selleks peab olema kommunikatsioon väljaspoole kooli vägagi selge, üheseltmõistetav ning arusaadav nii 5-aastasele kui ka tädi Maalile Kapa-Kohilas. Seda eesmärki aitab täita kool-selts-hoid-huvikooli koosluse väga selge struktuur, mida kommunikeerib väljapoole kooli kodulehekülg ja visuaalne kuvand sh logo. Oluline on panna waldorf-essents kaasaegsesse ja tehniliselt korralikku formaati.
• Lõpetada ära paralleelklassid ja ... kooli saavad ainult need lapsed, kelle vanemad eelistavad waldorfpedagoogikat ning usuvad, et see on nende lastele hea ja usaldavad õpetajat.
• Teeme vanemate seas küsitluse, kes tahab waldorfkoolis jätkata ja olla nõus sellega, mis me siin teeme. Lööme klassid kokku ja saame 20 õpilast klassi.
• Koduõpe on koroonajärgse maailma nõutuim õppevorm. TWG peaks kiiresti waldorf-koduõppega alustama.
• Soosida õpetajate paindlikkust eri õppeainete vahel liikumisel.
• Alustada tuleks sellest, et kool pakuks haridust, mida ei peaks häbenema. Inglise keele ja loodusainete tase on allpool arvestust, tundub, et aastaid -- aga kool ei reageeri sellele. Kui pean lisaks õppemaksule maksma veel eratundide eest, loomulikult ei jää tõesti enam ressurssi üle, et kooli rohkem toetada. Kooli esimene ülesanne on pakkuda haridust - kõik pöörased mõtted oodaku, kuni see esimene ülesanne on tehtud hindele 5.
• Kui mõista kooli põhiprotsessina hoopis õppimist, siis lahendaks see elluviimise korral paljud mured. Õppimine tähendab käitumise muutust ning isiksuse kasvu, mis on väliselt märgatav. Laps tuleb sügisel kooli ja võib olla üllatunud, et õpetaja suhtub mõnesse asja teisiti, tema põhimeeleolu on muutunud, õpetaja võib tunduda õnnelikumana, oskab leida lahendusi valutumalt vms. Laps saab suurimat kasu just siis, kui õpetaja suudab muutuda samamoodi, nagu laps (st edeneb enda arengutsoonist lähtuvalt) ehk siis- tema areng pole peatunud.
• Suurem avatus ja oskus waldorf-väliseid ideid transformeerida näitaks antroposoofia ja waldorfpedagoogika elavust. See on kindlasti väljakutse õppimisele, mis puudutab eelkõige kolleegiumi. Tulusid kasvatada ilma kolleegiumi sisemise kasvuta, tundub juba ette tulutu ettevõtmisena. Kui toimub sisemine kasv, tulevad ka tulud. Kas sellest aga piisab mugavusstoonist väljumiseks? Mugavusstoon võib tähendada ka pidevat ülekoormatust, sest raskusi on olulise kindlakstegemisega.
• Täiskasvanutele suunatud tasuliste koolituste programmi pakkumine.
• Taaselustada ja värskendada waldorfpedagoogiliste koolituste pakkumist nö waldorfringkonnast välja. Olid muusikaalane ja tunnistuste kirjutamise koolitus, valikut saaks kindlasti laiendada, kui mõelda ka praeguse aja vajadustele ja küsimustele.
• Waldorpedagoogiliste teadmiste jagamine koolituste näol.
• Pakun korraldada Grete Arro koolituse õpetajatele ja vanematele "Kuidas meie aju õpib?“. Olen selle ise läbinud ja arvan, et see aitaks meid nii pedagoogilises kui suhtekorralduslikus plaanis. Kaudselt tooks meile õpilasi kooli juurde ja seeläbi paraneks ka majanduslik seis.
• Reklaamida kogukonna tarkust. Näiteks pottsepp võib teha loengu energiatõhusatest küttesüsteemidest ja tänapäeva võimalustest, et enda inimesi harida ja teadlikkust tõsta. Sarnaseid ettevõtmisi toimub juba väljaspool kooli (biodünaamiline taimekasvatus jne). Või õpetada valmistama tellistest ja savist küpsetusahju, mis jääks pärast kooliõue kaunistama ja ilmestama. (Keegi teine õpetaks tegema palkidest pinke või laudadest istmeid jne.)        

2.      Energiasäästlikkus

• Majale minevate kulude vähendamine maksimaalselt, energiasäästlikkus igal sammul. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine oma tarbeks või ka müügiks.
• Paneme katusele päikesepaneelid.
• Päikesepatareid meie suuurepinnalisele katusele + elektri müük nt Rohemajanduskeskusele kõrvalkrundil.
• Päikesejaam kooli katusele. Pika vaatega, mõnusa tootlusega keskkonnasõbralik projekt.
• Päikesepark haljasalale.
• Päikeseenergia kasutamise kõrval on ehk võimalik kasutada ka sadevett, nt wc loputuskastidesse koguda. See vajab kindlasti investeeringut, kuid idee võimaldab kandideerida projektirahadele vms.
• Olles läbini "puidu- ja käsitöökool", võiks selts leida nutikaid lahendusi plasti ümbertöötlemiseks, ei kulutaks lisaenergiat, oleks praktiliseks eeskujuks ja tegevuseks uuele põlvkonnale ning tooks ka tulu.

3.      Koolimaja laiem rakendamine

• Olemasolevatesse klassiruumidesse suvevaheajaks hostel.
• Ehitame pööningule madalaeelarvelise ja lihtsa hosteli. Esialgu nt poolele pööningule.
• Vabaks jäänud koolimajja loome vanainimeste päevakeskuse, kuhu saavad pensionärid kodust tulla, olla omasugustega, saada sooja sööki ning meie pikapäevarühm saab vanainimestega koos projekte teha.
• Saalid rendime peale tunde välja.
• Ehitame III korrusele eurorahadega kontserdisaali ja teeme koostööd tartu Uue Teatriga, et nad seal oma etendusi andma hakkaks ning kui etendusi ei ole, saab ruumi tantsutrennidele rentida.
• Koolihoone vajaks tänapäevaseks ja ökonoomselt majandatavaks muutmiseks kõvasti investeeringuid. Ei ole eriti reaalne, et seltsi omatulu teenimise võime või laenuvõimekus seda võimaldavad. Oleks mõistlik leida investor, kes meie eest need tööd teeb ja siis hoone meile pikaks perioodiks ja jõukohase tasu eest kasutada annab. Eriti tore, kui sellise investori/investorid leiame seltsi põhimõtteid toetavate isikute hulgast.
• Müüme pool maja maha, saame selle rahaga tasutud pangavõla ning jälle on lahedam olla.
• Söökla pakuks süüa alguses kindlatel kellaaegade nt lapsevanematele ja siis miks mitte ka teistele soovijatele.

4.      Kogukonnateenused ja -tooted

• Teeme uuele kodulehele nn LAAT sektsiooni, kus vanemad ja sõbrad saavad oma kaupa osta-müüa-vahetada ning väike % kukub kooliraamatukogu fondi, et me saaks uusi ja häid raamatuid osta.
• Köögi kohvikust teeme söögikoha, kus lapsevanemad saavad lapsele järele tulles lõunasööki süüa ja seda ka koju kaasa osta.
• Kohvik linna sisenejatele!
• Istikute müük kevadel.
• Koguda infot ja pakkuda kasutamiseks kogukonna inimeste tööalaseid teenuseid. Nt. on meil hea pottsepp, kes teeb kvaliteetseid energiatõhusaid ahjusid, mis võiks rohelise mõtlemisega inimestele huvi pakkuda.
• Kogukonna ettevõtja võiks korra aastas (enne uue kooliaasta algust näiteks) edastada koolile info oma pakutavate teenuste kohta ja tasu selle avaldamise eest oleks ka aastapõhine. Näiteks 50 eurot kuulutuse eest. Kui tuleb täiendusi, siis täiendamine on lisatasu eest, see väldib liigset administreerimiskulu. Üldreegel oleks kord aastas uus info üles laadida kindla summa eest. Kui lehele tuleb 30 ettevõtjat oma infoga, on see juba märkimisväärne summa. Kas selle saab luua uue kodulehe külge või kuhu, see on tehniline küsimus.
• Kogukonnatoodete e-pood. Ned on asjad, mida saab müüa kas kool või tootja ise, ainult et info on kogutud koos piltidega kooli hallatavale leheküljele. See võib sisaldada ka linke tootja enda lehele. Siingi võiks olla mingi lihtne ja selge maksesüsteem, et ei peaks liigselt raamatupidamisega tegelema. Nagu jõululaadalgi me ei kontrolli kaupleja annetuse suurust, vaid usaldame. Kool saaks paigaldada näidiste vitriini, mis asuks kuskil fuajeedes. Seal saaks toote stiili ja tehnikaga esmase tutvuse teha ja siis edasi juba kas internetti või büroosse, kui on kohe soovi osta.(Muidugi ei pea koha pealt üldse müüma, et mitte sekretäri koormata. Samas tekitaks see väikese sularahavoo, mis pole ka paha).
• Räägime läbi mõne veetootjaga või moositootjaga või piimatootjaga ja nemad hakkavd müüma privat label "Tartu Waldorf Piim" - nii nagu on "Kodutunde" kohuke ja igalt piima, vee vms pakilt saame tulu.
• Ühised õunamahlakeetmised, tuluõhtud.
• Toimuvate ürituste korral peaks piletimüük olema nt kantseleis. See on ka tegijale hea info, et kui palju on tulemas.
• Võiksime trükkida meie vilistlaste Loo Arukase ja Weralda Lakemani kujundatud postkaarte ning neid müüa. Kalendrid oleks ka variant, aga see nõuaks ilmselt rohkem eeltööd kui postkaardid. Kindlasti leidub hea käega kunstnikke ka praeguste õpilaste seas.
• Rohkem huviringe. nt vene keele õpe. Aga huviringide ajakava peab varem tulema, isegi juuni alguses. Sügisel enam ei mahuta vahele ja lisaks muudele valikutele.

5.      Kogukonna sidumine ja laiendamine (Waldorfkeskus)

• Taaselustada idee tervet elukaart toetava Waldorfkeskuse rajamiseks. Vanemale põlvkonnale suunatud tegevused võiksid täita seltsi ruume, kui lapsed on läinud. Ei pea kohe tegema koha peal elamisega vanade kodu, võiks ka alustada muude suunatud tegevustega, et toetada meie ümber olevaid vanemaid inimesi ning samuti rakendada nende potentsiaali. Üha enam on vajadust vanemale põlvkonnale suunatud teenuste järele. Kuid see oleks toimiv mõlemat pidi, esmane võiks ju olla mõni seltsi perede vanavanemate poolt läbi viidud ring lastele.
• Beebikool, et oleks järelkasvu ja inimesed harjuksid käima.
• Luua rehabilitatsioonikeskuste eeskujul teraapikakeskus, mis töötaks antropsoofilise meditsiini ja ravipedagoogika põhimõtete järgi. Selle kasu poleks mõõdetav mitte vaid eurodes, kuigi on selge, et ta peaks olema ikka isemajandav üksus.
• Luua nn teraapiakeskuse, kus pakume ravierütmiat, antroposoofilIse meditsiini konsultatsioone, erinevaid joogasid ja muud valgusteraapiat, jõustamist nõustamist jne.
• Toimiva, järjepideva põllumajanduspraktika võimaluse rajamine, koolile oma talu. See asi läheb ka teraapiavõimaluste alla.
• Luua toimiv tööteraapia.  Saksamaal rakendatakse juba ammu waldorfkoolides.
• Kogu kogukonna sidumiseks tuleb jätkata aastalõpu balliga :)
• Igatsen nädala infokirju.
• Tegelikult pole aimugi, mida koolil vaja oleks. Kusagil võiks olla nt nimekiri vajaminevatest asjadest (raamatute nimekiri, käsitöö asju või tööriistu jne jne). Meilidena ei toimi, tekib asjatu uputus kirjadest. Võiks lisada kasvõi nädala infokirjale.
• Goetheanum 3

 

Järgmiste sammude põhiülesanne on suurendada üksmeelsust Seltsis.  Peame kokku leppima, kuidas edasi minna Seltsi kiire kasvamise tingimustes ja kui on mingi otsus tehtud, siis jääda selle juurde, mitte kritiseerida.

Arenguhüppe tuumik jätkab kohtumist kord kuus ja haarata oma aruteludesse kolleegiumi, juhatuse, vanematekogu ja teised töögrupid.  Tulemuseks peab olema kooli uue arengukava kaasav koostamine ja vajadusel uue KÜSK Arenguhüppe taotluse kirjutamine.

Projekti rahastas regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital 4000 euroga.